• Minu uus tööandja

    25. aprill 2022

    Saku Läte on olnud minu jaoks juba pikalt väga atraktiivne tööandja. Kui küsida miks, siis ega ma tegelikult sellele väga ühest vastust anda ei oskagi. Mis mind on köitnud, on kindlasti tegevusvaldkond, hoolivus oma töötajate ja klientide suhtes ning keskkonnasõbralikkus. Kindlasti tõstis mu tahet siia tööle saada ka see, et töökuulutusi ei tulnud siia kuigi tihti, mis omakorda on märgiks sellest, et töötajate tööstaaž on pikk ning nad hindavad oma tööandjat.

    Mille ma kindlasti pean ära märkima, on see, et mulle väga meeldis värbamisprotsess. Kui personalispetsialist mulle helistas, juba siis tegi antud kõne hinge soojaks ning kinnitas mu sisetunnet, et olen tegemas õiget sammu. Esimest korda kogesin ma sellist töövestlust, mis oli päriselt ka vestlus, kahe osapoole vahel. Kuigi ärevus oli hinges suur, siis inimesed, kes teisel pool lauda istusid, muutsid selle kogemuse toredaks ning ka lahkudes tundsin hinges suurt rõõmu, isegi kui tegelikult sellest vestlusest ei saanud tulemust välja lugeda.

    Ja ma kvalifitseerusin. Üks nii kaua oodatud soov hinges saigi teoks. Kõige hirmsam tundus kogu selle protsessi puhul see, et isikuomadustelt olen pigem esialgu uute inimestega tagasihoidlik ja kõrvaltvaatleja. Ma tahan enne kuulata ja analüüsida saadud infot. Just see viimane aitab mul rohkem suhestuda, ehk millistel teemadel selle inimesega rääkida või mis teemad on head naljatlemiseks. Ma olen nädala ainult olnud, aga see protsess läks lihtsamalt minu jaoks, kui ma oleksin arvanud. Absoluutselt iga inimene, keda mina kontoris näinud olen, on heatujuline ning pole tekitanud kordagi tunnet, et temalt ei tasuks abi küsida.

    Üleüldiselt sisseelamine on tehtud siin nii heaks ja mugavaks. Olen nädalaga käinud erinevate inimeste juures vaatlmas, mis nende töö endast kujutab, samal ajal saan rohkem tuttavaks inimestega. Kõik, kes mind õpetavad, käivad ikka uurimas, kuidas mul läheb, kas on küsimusi tekkinud, kas on ettepanekuid, annavad näpunäiteid ja mis kõige olulisem, nad julgustavad. Mis tõenäoliselt ka mängib rolli selles, et ma pole kordagi mõelnud ega kahelnud, kas töövahetus oli õige otsus. See oli mu viimase aja kõige õigemaid otsuseid üldse.

    Ettevõtte tunnuslause ütleb ’Joogivesi, mis hoolib’, ma julgen juurde öelda, et mitte ainult joogivesi, vaid ka kõik siinsed inimesed hoolivad.

     

    Nele

    Saku Läte

    Joogivesi, mis hoolib

  • Kasutatud kirjandus ehk allikad, kas keegi kunagi vaatab neid?

    21. aprill 2022

    Minu doktorantuuripäevikud vol. 3? Ma kunagi ülikooli 1. aastal mõtlesin, et mitte keegi vist ei viitsi lugeda n.ö kasutatud kirjandust (jah, tean, et nii ei tohiks öelda- parem on öelda „allikad“). See tundus pigem selline formaalne nimekiri sinu töö lõpus, mille ainsateks eesmärkideks oli see, et sa justkui tõestad ära, et sa uurisid kirjandust ja teadustöid (või vähemasti ma arvasin,...