Enamus inimesi teab ja on nõus, et vesi on väga tähtis organismile. Me teame, et ilma veeta ei saa elada. Vesi on üks tähtsamatest elementidest, mis meile eluks vajalik on.

Kuid, oled sa kunagi küsinud endalt, mis see vesi siis päriselt meile teeb, miks ta päriselt oluline on ja kui palju me peaksime seda siis jooma? Alustan sellest viimasest.

Kui palju vett päevas peaksin ma jooma?

On olemas erinevaid graafikuid, mille alusel saab inimene teada, mis see kogus joogivett on, mida ta peaks päevas tarbima. Ka meie oleme neid graafikuid jaganud. Siiski, ma soovitan neid graafikuid võtta kui infot ja päriselt arvestada järgmiste faktidega:

• Iga inimese vee vajadus on päriselt väga erinev.
• Vee kogused, mida päeval tarbima pead oleneb sellest, kui aktiivne sa oled nt. väga rasket füüsilist tööd tehes tuleks tarbida rohkem vett (soovitaval isegi mineraalvett sellisel juhul).
• Vee tarbimine oleneb ka inimese kehakaalust. Siiski, siinkohal toonitan, et see on 1 tegur ainult, mis mõjutab vee tarbimist. Kindlasti tuleks arvestada ka kõiki teisi tegureid. Ei ole võimalik panna nt. kõik 60 kg naised ritta ja öelda, et teie peate tarbima täpselt sama koguse.
• Vett saab inimene ka toidust. See on siiski ohukoht palju jaoks- kui inimene tarbib ainult tahket, väga töödeldud toitu, siis vee kogus, mida inimene sellest omandab on sisuliselt olematu. Kindlasti tuleks tarbida puhast joogivett. Toit ei asenda vee tarbimist. Lisaks tuleks tarbida igapäevaselt ka puuvilju ja juurvilju.
• Kui sa kahtled, kas sa jood piisavalt vett, siis saad seda testida ise uriini värvuse järgi. Kui uriin on tume, siis sul võib olla vedelikupuudus. Muidugi võib see viidata ka teistele haigustele.
• Kõige parem on konsulteerida enda perearstiga ja küsida talt nõu vee tarbimise kohta.

Vee mõned funktsioonid meie organismis.

• Vesi aitab väljutada üleliigseid aineid meie kehast nt. läbi higistamise, urineerimise.
• Vesi aitab reguleerida kehatemperatuuri.
• Vesi aitab hoida õiges tasakaalus kudesid, luid, organeid. Nt. kui sa tunned, et sul on silmad, nina või suu kuiv, siis tasub kindlasti vett juua. Jällegi, see võib viidata ka mulle haigusele.
• Vesi on justkui määrdeaine ja pehmenduspadi liigeste jaoks.
• Vesi aitab seedimisele kaasa.
• Aitab kanda toitaineid ja hapnikku rakkudesse.
• Vee joomine aitab vältida dehüdratsiooni ehk vedelikupuudust. Vedelikupuuduse sümptomiteks on nt. kaalukaotus (vedeliku arvelt), suukuivus, väsimus, iiveldus, segasus, vähene ja tume uriin jne.

Meil Eestis on üldjuhul joogiveega väga hästi ja see on meile kättesaadav. Selle eest peame olema tänulikud. 😊 Seega, tarbimine vett mõistlikult ning igapäevaselt. Limonaadid, siirupid, mahlad jms ei ole hea alternatiiv igapäevasele vee joomisele. Kui „paljas vesi ei maitse,“ siis päris ehtsad Eesti marjad (ilma lisatud suhkruta) või kurk on hea lisand joogiveele.

Airi
Saku Läte
Joogivesi, mis hoolib