Viimane ettevalimistus enne Ironman 70.3 võistlust

Suvi on möödunud kiiresti ja ühtäkki tuli teadmine, et Ironman 70.3 võistlus on juba väga lähedal. Kerge ärevus ja väike hirm on sees, aga samas ka elevus. Trenni on tehtud ja olgugi, et triatlonis olen endiselt algaja, tunnen, et tegelikult olen ma enam-vähem valmis selleks katsumuseks. Neid ridu kirjutades süda muidugi hakkas kiiremini põksuma, aga see käib vist asja juurde.

Iga blogipostituse juurde on käinud väike statistikanurk ning jagan ka juulikuu trennide kokkuvõtet teiega:

• Jooks: 178 km
• Ratas: 313 km
• Ujumine: 13204 m
• Jõusaal või ÜKE: 2 h
• Trannivabasid päevi: 6
• Trennide aeg kokku umbes 38,5 h

Lisaks Viljandi triatlonile jäi juulikuusse ka Väikese Väina avaveeujumine ehk ujumisvõistlus, kus ujutakse Muhumaalt Saaremaale. Distants on umbes 2,2 km, aga eks see oleneb kui sirgelt ujuda ka. Esialgu tahtsin ujuda kalipsoga, et harjutada Ironmaniks vastavates tingimustes ujumist, aga vee temperatuur oli 26,5 kraadi ning soovijatel lubati ümber registreerida. Liiga soojas vees on kalipsoga ujudes ülekuumenemise oht ja seega otsustasin trikoo kasuks.

Kui ma triatloni teekonnaga jaanuaris alustasin, siis panin end kirja kolmele triatloni võistlusele (Paide sprint, Valga olümpia ja Viljandi sprint). Mõtlesin, et Maardu triatloni osas otsustan, kui saan teada, kui kiiresti ma olümpiadistantsist ( 1,5 km,  40 km,  10 km) taastun, sest Maardu triatloni ja Ironmani vahel on kõigest kaks nädalat. Usun, et aeg taastumiseks on piisav ja olgem ausad, FOMO (hirm ilmajäämise ees) on ju oluliselt hullem asi. Maardu, Aruküla, Raasiku, Loo ja kogu selle piirkonna teed on mul üsna hästi selgeks saanud selle aastaga, sest just nendel radadel ma enamuse oma ratta trennidest teen. Seal on hõre liiklus ja tegelikult ka väga palju kergliiklusteid.

Nii et 09.08 osalesin Maardu triatlonil, kus ujumine läks enam-vähem, rattaga jäin ise väga rahule ja jooks liiga hästi välja ei tulnud. Ehk oli väsimus veel viimastest pikkadest trennidest sees, aga Ironmani silmas pidades, võtsin jooksu osa ka pisut kergemalt. Aeg tuli 2:47.33 ja sellega parandasin Valgas tehtud olümpia distantsi aega umbes 10 minutiga .  Kokkuvõttes jäin võistlusega väga rahule ja naiste arvestuses sain 31. koha 64 naise seast.

Nüüd lähevadki treeningmahud alla – trenni ju ikka teen, aga natuke lühemalt ja vähem intensiivsemalt. Ka mõni trennivaba päev tuleb rohkem sisse kui tavapäraselt, et keha saaks ilusti taastuda tähtsaks päevaks.

See on aeg, kui tuleb välja arvutada, mis toit tuleb rajale kaasa võtta ja see endale varakult valmis osta. Mida vähem viimase hetke pingeid, seda parem. Rattale broneerisin võistluseelse hoolduse juba ära ja seekorda broneerisin ka endale väikese „hoolduse“ ehk massaaži.

Teema, mida ma veel kajastanud ei ole, on triatloni reeglid ja ausalt öeldes on siin ikka väga palju nüansse, mida tuleb teada. Mul on väga hea meel, et olen saanud väiksemate võistlustel osaleda enne Ironmani, sest iga võistlus on andnud väärt kogemusi ja ka parema arusaama kuidas reeglid praktikas väljenduvad.

Mida teada enne võistlust?

Igal sportlasel tuleks läbi lugeda Ironmanil võistlejale mõeldud juhend ja viia end reeglitega kurssi, sest reeglite rikkumise korral võib saada ajalise karistuse või hoopis diskvalifitseerimise. Väiksemad rikkumised annavad 30 sekundilise karistuse ehk kollase kaardi, suuremad rikkumised 2 minutit ehk sinise kaardi. Ajalise karistuse kandmiseks on vahetusalade lähedal eraldi telgid (Penalty tent), kus tuleb oma aeg ära „istuda“.  Kui seda unustatakse teha, siis sportlane diskvalifitseeritakse. Jooksu ajal kantakse karistus siis, kui see määratakse (nt prügi mahaviskamise ees vales kohas) ja eraldi telki minna ei ole vaja nii nagu ratta või ujumise järel.

Rattasõidu üheks olulisemaks reegliks minu silmis on tuules sõit ehk vahemaa kahe ratturi vahel peab olema minimaalselt 12 meetrit. Kui soovitakse teha möödasõitu, siis see peab toimuma 25 sekundi jooksul. Kui kahe ratturi vahemaa on väiksem kui 12 m ehk toimub n.ö tuules sõit (tagumisel sõitjal kergem, kuna esimene võtab tuuletakistuse endale), siis saab ajalise trahvi 2 minutit. Teine asi, millele ehk pealtvaatajad ei mõtle, aga sportlane peab teadma on see, et kõrvalist abi ei tohi vastu võtta. Kui näiteks sõber on raja ääres ja sportlane võtab talt vastu juua/geeli vms, siis sportlane diskvalifitseeritakse. Samuti on keelatud pealtvaatajal või treeneril nt rattaga sõita jooksja kõrval ning seda loetakse ka abistamiseks. Keelatud on kasutada kõrvaklappe ja nutiseadmeid, mis tähelepanu võivad eemale tõmmata ja loomulikult on omad reeglid ka varustusele. Varustus peab vastama nõuetele – kalipso olema õige paksusega, ratta mõõdud kindlates vahemikes, veesüsteemide mahud vastavalt reeglitele jne. Tuleb jälgida, et triatlonikombe lukk oleks finišijoont ületades kinni, sest ka avatud lukk võib tuua kaasa diskvalifitseerimise. Võistluse ajal võib see osaliselt lahti olla, aga just lõpujoont ületades tuleb kinni tõmmata. Need on lihtsalt mõned näited, mida ka pealtvaatajatel ehk on põnev jälgida või hea teada.

Ironman on ka korraldusliku poole pealt natuke teistsugune, kui mu eelnevad neli triatloni võistlust. Ratas ja vahetusaladesse minevad kotid, kus sees on ratta ja jooksuvarustus tuleb viia vahetusalasse juba eelmisel päeval. Kui seni on olnud sama vahetusala, siis Ironmanil on need erinevates kohtades ehk pärast ujumist rattale minek toimub Stroomi ranna juures ja rattalt jooksule minek Rocca al Mare kaubandusekeskuse parklas asuvas vahetusalas. Pärast ujumist saab päris põnev olema oma ratta leidmine, sest vahetusalas on kokku ligi 2000 ratast mitte 200-300 nagu mu eelnevatel võistlustel on olnud. Tõsi, selleks ajaks kui mina sinna jõuan on neid juba oluliselt vähem, aga ala on siiski suur ja tuleb hästi meelde jätta, millises reas ratas on, sest ka vahetusalas liikumisel on omad reeglid. Ratast eraldi märgistada ei tohi nt suurt roosat lipsu sellele siduda –  see võetakse lihtsalt ära. Samuti on teistsugune rattalt jooksule minek, sest Ironmanil on bike-catcherid ehk need, kes võtavad vahetusala koridorios sportlase ratta vastu ja viivad selle õige koha peale. Sportlasel ei ole muud kui joosta edasi ja leida oma jooksuasjade kott, vahetada rattakingad tossude vastu ja läbida üks mõnus poolmaraton.  Üks asi, mida ma veel ei ole kogenud, on ratta joogipunktid, aga seda plaanin vaatama minna täispika Ironmani raja äärde (23.08.25), et oleks ka sellest parem ettekujutus.

Paar päeva enne Ironmani toimub ka infotund, kuhu plaanin ka kindlasti minna, et saada veelgi parem pilt sellest võistlusest.

Minu start on 24.08 kell 9.00 – 09.26 vahel Stroomi rannast ja finiš Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas, kus on ka kogu peamine võistluskeskus ja mõnus melu kogu päeva vältel. Pealtvaatajatele on Rocca al Mare kindlasti mõnus koht võistluse vaatamiseks!

Aiäh lugemast ja loodan, et kohtume Ironmani rajal või raja ääres!

Kaia Maasing

Triantloni 4. ala - toitumine Esimese aasta triatleet on olla päris väljakutseterohke ja iga kuu või ehk isegi nädal õpin midagi uut. Enam ei värise käed, kui tuleb rattal jookse (rattaid) vahetada ning kalipso selgapanemine on muutunud tavapäraseks. Arenguruumi iga ala juures muidugi on ja ratas on endiselt see, millega nokitsemist kogu aeg jätkub. Veel enne, kui toitumise teema juurde...