Esimesed väljakutsed

Kuigi lause „treenin Ironmaniks“ kõlab hästi, siis tegelikult on see päris suur ettevõtmine. Täna jagangi teiega ausalt ja avatult, kuidas minu esimesed kuud Ironmaniks treenimisel on läinud ja mida see tegelikult tähendab.

Enne veel, aga väike statistikanurk ja veebruarikuu treeningute kokkuvõte:

• Jooks: 201,7 km
• Ratas: 107,2 km
• Ujumine: 10175 m
• Jõusaal: ~ 8 h
• Trannivabasid päevi: 5
• Trennide aeg kokku umbes 38 h 15 min

Sport on minu elus tähtsal kohal ja võin pidada seda ka eluviisiks, mis seni on valdavalt tähendanud värskes õhus trenni tegemist või liikumist.  Kuigi talvel käin ka jõusaalis, siis ülejäänud trennid on ikka väljas olnud. Selle aasta algusest on aga sisetrennide maht suurenenud. Jõusaalis teen harjutusi hea meelega, aga siserattaga ühe koha peal väntamine on ka omamoodi tahtejõu treening. Ratas on aga Ironmani võistluse kõige mahukam ala ning et seda edukalt läbida, siis ratta trennid tuleb kindlasti ära teha. Erinevad podcastid teevad seda meeldivamaks, aga endal on olnud just siseratta trennideks päris keeruline motivatsiooni leida.

Sport peab olema ikka nauding ja üksi siserattal sõitmine mulle sarnast emotsiooni ei pakkunud! Minu hea jooksukaaslane Eva soovitas talviseid rattajalanõusid, mille olemasolust ei olnud ma varem isegi kuulnud. Kui temperatuur on alla 12 – 13 kraadi, siis suviste rattakingadega on mu jalad täiesti ära külmunud. Talvekingad on aga nagu pääs vabadusse! Olen nendega esimesed sõidud värskes õhus teinud ja tundub, et nendega saan veel paar kuud siin Eesti oludes sõita. Märtsi teisest poolest hakkab jõusaali osa treeningplaanis väiksemaks jääma ning ratast ja ÜKEt (erinevad plangud, keharaskusega harjutused) tuleb selle asemel juurde. Nii et üks väljakutse seljatatud ja jääb vaid oodata kuni ka basseini saab avavee vastu vahetada. :)

Vahel tundub, et elu käib justkui treeningplaani järgi. Aus vastus on, et tegelikult suuresti käibki! Kui parasjagu trenni ei tee, siis tõenäoliselt pakin trenni asju kas kokku või lahti. Et kõik trennid ilusti tehtud saaks, siis see paneb mõtlema ka kõige lihtsamate asjade üle nagu näiteks mis päeval poes käia, millal mõni kultuursem tegevus õhtusse planeerida, kui palju aega jääb sõpradega koos veetmiseks jne. Kuigi tempo on korrralik peal, siis tegelikult on kõik tehtav. Jäävad sõbrad alles ja ehk kunagi saan mõne triatlonisõbra isegi juurde.  Küll aga tõsi on, et see kõik nõuab väga head planeerimist ja tahtmist.

Et treeningud sujuksid, on vaja ka õiget varustust ning eeltöö tegemine nõuab ka oma aja. Mul ei ole plaan hakata varustussportlaseks, aga elementaarseid asju on ka ikka omajagu vaja olgu see siis rattakompuuter, aerobarid või kalipso. Viimane ost mille sooritasin oli hoopis „punn“ ehk vahend, millega saab ujumisharjutusi teha. Triatloni tehniline pool on mulle kindlasti üks omamoodi väljakutse, sest järjest rohkem tuleb asju välja, mida varasemalt ei teadnud kas või et rattakompuutrile vaja juurde osta eraldi vidin, mis kadentsi näitab ja neid näiteid on küll ja veel. Varustusest aga pikemalt mõnes järgnevas postituses. Üks on aga kindel, triatlon sobib ideaalselt neile, kes ei tea, mida vaba aja ja rahaga peale hakata. :) 

Vahel tundub, et ehk olen enese suhtes liiga kriitiline ja nõudlik ning pidevalt tundub, et teen liiga vähe trenni. Vaatan Stravast (treeningute üleslaadimise äpp) vahel, et samal ajal kui mina hommikukohvi joon, on mõnel triatleedil juba nt ujumistrenn tehtud. Mõtlen ikka, et kas ma olen liiga mugav, et piirdun vaid ühe trenniga päevas? Samas ega treeningute mahtu ka nii järsult ka tõsta ei saa.

Tunnen rohkem kui kunagi varem, et igal trennil on väga suur väärtus ja konkreetne eesmärk. Kui peaks näiteks ujumine vahele jääma, siis antud nädalal ma ujumistrenni kirja ju ei saaks. Samuti ei taha kaotada ratta ja jooksutrennide mahtu, sest ka see on oluline. Uskuge mind, ka minul tuleb mõnikord ette neid päevi, kui ei viitsi trenni minna, aga seda parem on enesetunne, kui lõpuks see trenn tehtud saab! Eks ma natuke panen endale ise pinget ka peale, aga tõsi on, et Ironmani distants on päris pikk ja kui soov seda hea tundega läbida (ja ka ajanormidesse mahtuda), siis on seda treeningmahtu ikka vaja koguda igal alal. Jäänud on ju vaid 5 kuud ettevalmistuseks.

Kokkuvõttes jõuan tagasi algusesse – kui sport on elus tähtsal kohal ja tahe panustada sellesse rohkem aega, kui WHO (World Health Organization) soovitused, siis on triatlon lahe väljakutse! Usun, et mitmekülgsus aitab vältida ka ülekoormusvigastusi. Tuleb treenigprotsess endale meeldivaks teha, leida oma viis ja kõik on tehtav. Mõnikord peitub vastus lihtsates asjades nagu näiteks talvised rattakingad ja –kindad. Kindlasti on vaja triatloni treeningute alla palju aega panna ja arvestada, et alati ei ole väljas ideaalsed ilmastikuolud (vähemalt Eestis mitte) vaid on ka vihma, tuult, rahet, pimedust, lund ja lörtsi, suvel ka kuumust, aga trennid tuleb ikka ära teha. Vahel tundub, et mida raskem ilm, seda parem tunne, kui trenn saab tehtud. On ju teada tõde, et ei ole halba ilma, on valesti valitud riietus!

On küll väljakutseid, aga tegelikult on mul ääretult hea meel, et triatloni avastada otsustasin. Hetkel on vara mind veel triatleediks kutsuda, aga 08.06.25 teen oma esimese triatloni stardi Paides ‍‍‍. Seni aga harrastan triatloni alasid ja soovin kõigile lugejatele samuti mõnusat sportlikku kevade algust!

Kaia

Treeningnädala ülesehitus

Pärast esimest blogipostitust sain päris palju küsimusi ja üks nendest oli, et mis asi see Ironman 70.3 ikkagi täpselt on. Kui kellelgi veel see küsimus mõttes, siis olgu öeldud, et tegu on Hawaii saarelt alguse saanud triatloni võistlusega, mis on kõikjal maailmas täpselt samasuguse korraldusega ja millel on kaks distantsi:

• Ironmani distants on 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,2 km jooksmist.
• Ironman 70.3 ehk poolpikk Ironman on 1,9 km ujumist, 90 km rattasõitu ja 21,1 km jooksmist.

Samuti on tulnud küsimusi trennide ja nädalaplaani ülesehituse kohta ning ausalt öeldes on see olnud ka esialgu kõige suurem nuputamine mulle endale.

Tean, et iga ala võiks nädalas vähemalt kaks korda treenida, aga kui lisada ka jõusaal nädala plaani ja teadmine, et joosta ikka tahaks rohkem kui kaks korda, siis vahel tundub, et nädalas on lihtsalt liiga vähe päevi.

Jaanuarikuu trenninumbrid saan võtta kokku järgmiselt:

• Jooks: 209,2 km
• Ratas: 86,8 km
• Ujumine: 9625 m
• Jõusaal: ~ 7 h
• Trannivabasid päevi: 4
• Trennide aeg kokku umbes 39 tundi

Kes vaatab peale ja ütleb, appi kui palju, siis see ei ole ise triatloniga tegelenud! Väga paljud triatleedid treenivad ka hommikuti kuna ujumist on lihtsalt keeruline kuskile mahutada. Mina veel sinna jõudnud ei ole ja hommikuti teen trenni vaid siis, kui õhtul teised plaanid ja vaja trenn hommikul enne tööpäeva ära teha.

Iga nädal on mul vähemalt üks trennivaba päev ja korra kuus on kergem nädal, kus saab kaks trennivaba päeva.

Talvisel perioodil on harjumuseks saanud alustada nädalat jõusaaliga, aga nüüd lisasin sinna ka jalgratta sõitu umbes tund aega (+/-).

Teisipäeviti enamasti on natuke tehnilisem jooksutrenn, kuhu sisse käivad rahulik jooks, erinevad jooksuharjutused ja lisaks lühikesed ja kiired lõigud, mis on tegelikult päris korralik pingutamine. Pärast seda väike taastav jooks ja ongi teisipäevane trenn ka tehtud.

Kolmapäev on jooksuklubi WellRun trenn, kus treener Taivo Püi juhendamisel teeme pikemaid lõike ehk siis saab jälle pulsi kõrgele ajada või siis täpselt nii kõrgele, kui treener ütleb. Vahel on selliseid pikemaid lõike just hea koos toreda seltskonnaga teha, sest koos on ikka kergem ja mõnusam!

Neljapäeviti käin ujumas. Seni olen lihtsalt ujunud ja vahel teinud lõike (kiirendusi) sisse, aga nüüd võtan eesmärgiks uurida rohkem ka ujumisharjutuste kohta.  Samuti on peas mõte, et kuskile nädalasse on vaja paigutada teine ujumistrenn. Kas tõesti saaks selleks esmaspäeva hommikul kell 6.30?  See küsimus jääb hetkel veel õhku.

Reede on mul enamasti trennivaba päev.

Laupäeviti ma enam sõbrannaga kohvikus ei käi, käime jõusaalis. Mina lihtsalt kas jooksen enne jõusaali natuke kauem (30 – 40 minutit) või siis sõidan ratast peale jõusaali, aga üheskoos saame tubli tunni (või natuke rohkem) teha jõusaali ja jutud ka räägitud!

Pühapäev on mu vaieldamatu lemmik – pikk jooks! Enamasti on see umbes 20 km jooks, aga on ka lühemaid ja pikemaid otsi. See on see, mida ma kõige rohkem naudin – mõnusas rahulikus tempos jooksmine, värske õhu ja liikumise nautimine. Oma mõtetes olek või üldse enda mõtete väljalülitamine. Igal juhul on suurepärane enesetunne jooksu lõpuks garanteeritud!

Tegelikult igal trennil (mitte ainult pikal jooksul) on positiivne mõju nii vaimsele kui füüsilisele heaolule, aga selle mõju teaduslikuma poole kohta kirjutamise võib jätta ehk teiseks korraks.

Sellise ülesehitusega on olnud minu treeningnädalad alates aasta algusest.  Aja jooksul kindlasti see varieerub, aga vähemalt on algus ratta ja ujumise trennidega tehtud.

Vahel on tunne, et tahaks kõiki trenne rohkem mahutada nädalasse, aga tean, et tuleb ka oma keha kuulata. Minu soov Ironmani võistlusel ei ole aega ega kohta taga ajada vaid jaksata kogu distants läbida mõnusa tundega ning nautida nii võistlust kui ka teekonda selleni.

Hetkel ma veel ei kujuta ette lihtsalt, kui nauditav on pärast 90 km rattasõitu poolmaraton joosta, aga selle nimel trenn käib, et see nii oleks!

Aitäh, et lugesid! Kui sul on küsimusi, millele soovikisid vastust või mõni teema, millest võiksin blogis kirjutada, siis anna teada läbi Saku Läte sotsiaalmeedia sõnumite.

Mõnusaid spordihetki kõigile!

Kaia