Varustus

Kätte on jõudnud aprill ja lähenema hakkab triatloni hooaeg. Talvistest sisetreeningutest jätkan endiselt ujumisega, küll aga jõusaal on vahetunud koduse ÜKE (erinevad harjutused kõhule, seljale, tuharale jne) vastu. Et hooajale vastu minna, siis lisaks trennidele tuleb tegeleda ka triatloniks vajamineva varustuse otsimise ja ostmisega.

Kohe jõuan ka varustuseni, aga enne veel märtsi treeningute kokkuvõte:

• Jooks: 195,7 km
• Ratas: 286,4 km
• Ujumine: 8075 m
• Jõusaal või ÜKE: 4h 47min
• Trannivabasid päevi: 7 (olin vahepeal ka tugevas nohus ja tuli mõnest trennist loobuda)
• Trennide aeg kokku umbes 43 h 48 min

Seadsin sammud Pringstore´ (triatloni varustuse pood Tallinnas), kus Mallor Malmre mulle õiget varustust aitas leida ja seletas lahti, mida jälgida varustust ostes. Jagan teiega ka, mida ma teada sain! :)

Üks asi, mis on kogu triatloni vältel seljas, on triatlonikombe ehk riietus, mis jääb ka kalipso alla ning millega pärast ujumist jätkatakse rattasõitu ja jooksu.

Triatlonikombe on üks huvitav toode ja rohkem tehniline, kui ma arvata oskasin. Materjal peab olema vetthülgav ja kiiresti kuivav. Kui vesi on liiga soe ja kalipsot kanda ei tohi, siis läbitakse kogu võistlus ainult sellega. Lühikesed varrukad teevad triatlonikombe ka aerodünaamilisemaks, mis aitab ennekõike rattadistantsi kergemini läbida. Pükste osale on sisseehitatud padi, mis aitab rattasadulas end mugavamalt tunda, kuid see peab olema mugav ka joostes. Oluline on, et triatlonikombe on tihedalt ümber ning jälgida tasuks ka seda, et lukk oleks pigem pikk. Kui tahta distantsi ajal nt WC-sse minna ja kombe on väga lühikese lukuga, siis see on ääretult ebamugav. Väikesed asjad, aga olulised! Tasub jälgida ka, et seljal oleksid taskud, et saaks nt sporditoitu sinna panna.

Jätkates ujumisega, siis järgmine asi, milleta ei saa, on kalipso.  Üks kõige olulisematest asjadest, mida kalipso ostmisel jälgida, on materjali elastsus. See peab seljas mugav olema ja tihedalt siiski keha ümber, et ujumisliigutused saaksid olla võimalikult vabad.  Kalipso ostmise puhul ei tasu imestada, kui poes küsitakse pikkust, kaalu ja vajadusel ka ümbermõõte, et leida õiges suuruses toode. Ka see ei tohi olla liiga suur ega ka liiga väike. Kalipso on üks asi, mida tasub kindlasti enne ostmist poes proovida. Mina sain Mallorilt juhised, kuidas seda kõige paremini selga saada ilma materjali kahjustamata ning samuti jagas nippe, kuidas seda seljast ära saada.  Kalipso ühelt poolt annab kehale parema ujuvuse, aga minul läheb silm kõige rohkem särama, kuna see hoiab keha rohkem soojas ja saab avaveeujumise hooaega varem alustada. Tavaliselt enne jaanipäeva ma avavette ei ole saanud, aga seekord on esimese triatloni start juba 08.06.25. Usun, et kalipso teeb selleks võistluseks treenimise külmas vees oluliselt meeldivamaks! Nii et kalipsot minge ostma poodi, kus teatakse triatlonist või avaveeujumisest. :)

Et avavees ujuda, on hea kasutada polariseeritud ujumisprille. Polariseeritud klaas võtab ära vee sillerdust ja annab parema nähtavuse. Avavees on vaja jälgida näiteks rajapoisid või kui neid on vähe, siis vaadata endale mingi punkt välja nt vastaskaldas, mille suunas ujuda. See kehtib ka trenni tehes.

Üks asi, mille ma veel ostsin, on kuivkott, mis pannakse ujujale ümber vöö selle küljes oleva paelaga ja see jääb siis vee peale, et ujuja nähtav oleks. See näeb välja nagu poi (selline, mida rannavalve kaasas kannab), aga mis täitub õhuga ja mõnel mudelil on isegi vile küljes. Kindlasti ei saa seda lugeda 100% turvaelemendiks, millele toetuda ent kes on vees nt krambiga hädas vms, siis kindlasti on ta abiks ja hoiab ujujat ilusti vee peal. Tänu kuivkotile oled kergemini märgatav ja kui näiteks sõber või pereliige kaldal ootamas ja vaatamas on, siis oled ka tema jaoks nähtav. Boonuseks on muidugi see, et kuivkotti saad mugavalt panna ka nt auto võtmed ja ei pea muretsema, kuhu need jätta. Kui tahta avaveeujumise ühistrenni minna, siis tihti on see kohustuslik element.

Mallor oli mulle väga suureks abiks ja tänu tema juhendamisele leidsin endale kogu vajamineva ujumisvarustuse, triatlonikombe ja ta andis nii palju kasulikke nõuandeid. Kogu see triatloni maailm on mulle uus ja kogenud spetsialisti soovitused on siinkohal väga olulised.

Kui ujumine juba teemaks on, siis saadan tervitused oma headele sõpradele Liisile ja Egertile, kelle kaudu ma kunagi üldse avaveeujumisega tutvust tegin. Ühekordsest väljakutsest osaleda Väikese Väina avaveeujumisel sai tegelikult viis aastat, kui üheskoos avaveetrenne tegime. Tõsi, varustuseks oli mul trikoo, müts ja prillid, aga ujusime ka jaanipäevast augusti keskpaigani vaid. Tänu sellele kogemusele on mul kindlasti ka natuke lihtsam valmistuda Ironman 70.3 võistluseks, sest avaveeujumine on midagi muud kui basseinis ujumine.

Varustus aga ujumisega ei piirdu, vaja läheb ka jalgratast ja kõike selle juurde käivat. Mul on tunne, et jalgrattast võiks kirjutada terve raamatu, aga katsun selle siiski oma järgmisesse blogipostituse mahutada. :)

Seniks aga mõnusat sportlikku kevade jätku kõigile!

Kaia

Esimesed väljakutsed

Kuigi lause „treenin Ironmaniks“ kõlab hästi, siis tegelikult on see päris suur ettevõtmine. Täna jagangi teiega ausalt ja avatult, kuidas minu esimesed kuud Ironmaniks treenimisel on läinud ja mida see tegelikult tähendab.

Enne veel, aga väike statistikanurk ja veebruarikuu treeningute kokkuvõte:

• Jooks: 201,7 km
• Ratas: 107,2 km
• Ujumine: 10175 m
• Jõusaal: ~ 8 h
• Trannivabasid päevi: 5
• Trennide aeg kokku umbes 38 h 15 min

Sport on minu elus tähtsal kohal ja võin pidada seda ka eluviisiks, mis seni on valdavalt tähendanud värskes õhus trenni tegemist või liikumist.  Kuigi talvel käin ka jõusaalis, siis ülejäänud trennid on ikka väljas olnud. Selle aasta algusest on aga sisetrennide maht suurenenud. Jõusaalis teen harjutusi hea meelega, aga siserattaga ühe koha peal väntamine on ka omamoodi tahtejõu treening. Ratas on aga Ironmani võistluse kõige mahukam ala ning et seda edukalt läbida, siis ratta trennid tuleb kindlasti ära teha. Erinevad podcastid teevad seda meeldivamaks, aga endal on olnud just siseratta trennideks päris keeruline motivatsiooni leida.

Sport peab olema ikka nauding ja üksi siserattal sõitmine mulle sarnast emotsiooni ei pakkunud! Minu hea jooksukaaslane Eva soovitas talviseid rattajalanõusid, mille olemasolust ei olnud ma varem isegi kuulnud. Kui temperatuur on alla 12 – 13 kraadi, siis suviste rattakingadega on mu jalad täiesti ära külmunud. Talvekingad on aga nagu pääs vabadusse! Olen nendega esimesed sõidud värskes õhus teinud ja tundub, et nendega saan veel paar kuud siin Eesti oludes sõita. Märtsi teisest poolest hakkab jõusaali osa treeningplaanis väiksemaks jääma ning ratast ja ÜKEt (erinevad plangud, keharaskusega harjutused) tuleb selle asemel juurde. Nii et üks väljakutse seljatatud ja jääb vaid oodata kuni ka basseini saab avavee vastu vahetada. :)

Vahel tundub, et elu käib justkui treeningplaani järgi. Aus vastus on, et tegelikult suuresti käibki! Kui parasjagu trenni ei tee, siis tõenäoliselt pakin trenni asju kas kokku või lahti. Et kõik trennid ilusti tehtud saaks, siis see paneb mõtlema ka kõige lihtsamate asjade üle nagu näiteks mis päeval poes käia, millal mõni kultuursem tegevus õhtusse planeerida, kui palju aega jääb sõpradega koos veetmiseks jne. Kuigi tempo on korrralik peal, siis tegelikult on kõik tehtav. Jäävad sõbrad alles ja ehk kunagi saan mõne triatlonisõbra isegi juurde.  Küll aga tõsi on, et see kõik nõuab väga head planeerimist ja tahtmist.

Et treeningud sujuksid, on vaja ka õiget varustust ning eeltöö tegemine nõuab ka oma aja. Mul ei ole plaan hakata varustussportlaseks, aga elementaarseid asju on ka ikka omajagu vaja olgu see siis rattakompuuter, aerobarid või kalipso. Viimane ost mille sooritasin oli hoopis „punn“ ehk vahend, millega saab ujumisharjutusi teha. Triatloni tehniline pool on mulle kindlasti üks omamoodi väljakutse, sest järjest rohkem tuleb asju välja, mida varasemalt ei teadnud kas või et rattakompuutrile vaja juurde osta eraldi vidin, mis kadentsi näitab ja neid näiteid on küll ja veel. Varustusest aga pikemalt mõnes järgnevas postituses. Üks on aga kindel, triatlon sobib ideaalselt neile, kes ei tea, mida vaba aja ja rahaga peale hakata. :) 

Vahel tundub, et ehk olen enese suhtes liiga kriitiline ja nõudlik ning pidevalt tundub, et teen liiga vähe trenni. Vaatan Stravast (treeningute üleslaadimise äpp) vahel, et samal ajal kui mina hommikukohvi joon, on mõnel triatleedil juba nt ujumistrenn tehtud. Mõtlen ikka, et kas ma olen liiga mugav, et piirdun vaid ühe trenniga päevas? Samas ega treeningute mahtu ka nii järsult ka tõsta ei saa.

Tunnen rohkem kui kunagi varem, et igal trennil on väga suur väärtus ja konkreetne eesmärk. Kui peaks näiteks ujumine vahele jääma, siis antud nädalal ma ujumistrenni kirja ju ei saaks. Samuti ei taha kaotada ratta ja jooksutrennide mahtu, sest ka see on oluline. Uskuge mind, ka minul tuleb mõnikord ette neid päevi, kui ei viitsi trenni minna, aga seda parem on enesetunne, kui lõpuks see trenn tehtud saab! Eks ma natuke panen endale ise pinget ka peale, aga tõsi on, et Ironmani distants on päris pikk ja kui soov seda hea tundega läbida (ja ka ajanormidesse mahtuda), siis on seda treeningmahtu ikka vaja koguda igal alal. Jäänud on ju vaid 5 kuud ettevalmistuseks.

Kokkuvõttes jõuan tagasi algusesse – kui sport on elus tähtsal kohal ja tahe panustada sellesse rohkem aega, kui WHO (World Health Organization) soovitused, siis on triatlon lahe väljakutse! Usun, et mitmekülgsus aitab vältida ka ülekoormusvigastusi. Tuleb treenigprotsess endale meeldivaks teha, leida oma viis ja kõik on tehtav. Mõnikord peitub vastus lihtsates asjades nagu näiteks talvised rattakingad ja –kindad. Kindlasti on vaja triatloni treeningute alla palju aega panna ja arvestada, et alati ei ole väljas ideaalsed ilmastikuolud (vähemalt Eestis mitte) vaid on ka vihma, tuult, rahet, pimedust, lund ja lörtsi, suvel ka kuumust, aga trennid tuleb ikka ära teha. Vahel tundub, et mida raskem ilm, seda parem tunne, kui trenn saab tehtud. On ju teada tõde, et ei ole halba ilma, on valesti valitud riietus!

On küll väljakutseid, aga tegelikult on mul ääretult hea meel, et triatloni avastada otsustasin. Hetkel on vara mind veel triatleediks kutsuda, aga 08.06.25 teen oma esimese triatloni stardi Paides ‍‍‍. Seni aga harrastan triatloni alasid ja soovin kõigile lugejatele samuti mõnusat sportlikku kevade algust!

Kaia