VESI

-1 % kogu maakeral olevast veest sobib joomiseks.

– Ühe hamburgeri tegemiseks vajalike komponentide kasvatamine nõuab 11 000 liitrit vett.

– Vesi reguleerib Maa temperatuuri.

– Euroopas kasutatakse keskmiselt 140 liitrit vett ühe inimese kohta päevas.

– 1 tilk õli võib reostada 25 liitrit vett.

– Looduslik mineraalvesi ei ole sama, mis tavaline mineraalvesi. (Tavaline mineraalvesi ehk lihtsalt mineraalvesi on joogivesi, millele on mineraalid kunstlikult lisatud).

– Vale fakt/arvamus veest: Vett ei tohi juua toidu juurde, kuna see aeglustab seedimist. (Kommentaar: Seda ei ole teaduslikult tõestatud. Kõige parem on alustada lõunasööki kas liha- või köögiviljasupiga, mille ekstraktiivained soodustavad seedenõre eritumist. Magu vajab vett toidu seedimiseks, kuid seda saab ta ka keha veevarudest. Toit sisaldab samuti vett. Tähtis on juua piisavalt, kuid joomise aeg on inimese enda valida.)

-Vale fakt/arvamus veest: Vanade inimeste veevajadus on tunduvalt väiksem kui noortel. (Kommentaar: See ei pea paika. Vanematel inimestel on vähenenud hoopis janutunne. Eakate ohutu jookidena tarbitava vee ülempiir on 1,5 liitrit päevas.)

KOHV

-Tumedama röstiga kohv sisaldab vähem kofeiini kui heledama röstiga kohv (Tumedam, rikkaliku maitsega kohv võib ju tunduda kofeiinirikkam, kuid tegelikult on tõene hoopis vastupidine väide. Kohvi röstimise protsess nimelt “põletab“ kofeiini vähemaks, seega peaksid vähem ergastava kohvinaudingu otsijad tarbimiseks valima pigem tumedama röstiga tassitäie).

– Soome on maailmas esikohal oma kohvi tarbimisega.

– Kohv sai alguse tantsivatest kitsedest. (Nimelt avastas Etioopia kitsekarjus, et tema kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad, vallatud ja nn lausa “tantsivad.” Nii hakkas ka kitsekarjus neid energia saamiseks sööma.)

– Kohv on maailmas populaarseim jook (seda tarbitakse aastas 400 miljardit tassi).

– Algselt kohvi söödi. (Üks Aafrika suguharu segas kohviubasid rasvaga, et saada söödavad energiapallikesed.)

– Kohv võib tõsta meeste viljakust (Uuringud on näidanud, et kofeiinil on spermatosoidide liikuvusele positiivne mõju. Sao Paulo ülikoolis koostatud uuring näitas, et kohvijoojate spermatosoidide liikuvus on märgatavalt parem kui neil, kes kohvi ei joo. Uuringust ilmnes ka, et rolli ei mängi see, kas juuakse kõigest üks tass või kümme tassi kohvi päevas.)

– Sõna kohv: Esimesena kasutasid araablased sõna „qahhvat al-bun”, mis tähendab oa veini. (Sajandite jooksul lühenes see väljend lihtsalt sõnaks „qahva“. Selle termini laenasid omakorda türklased ja muutsid selle sõnaks „kahve“. Hiljem toimisid samamoodi hollandlased, kes laenasid termini ja muutsid seda enda suu päraselt, kasutades mugandust „koffie“. Sealt oli ainult väike samm nüüdisaegse ingliskeelse sõnani – coffee.)

Saku Läte
Joogivesi, mis hoolib