Töötajad, kellel ei ole alluvaid või kes ei juhi teatud ärivaldkondi mõtlevad tihti, et küll ülemus on ikka hea olla. Ainult jagad käske ja korraldad osakonna või äriüksuse tööd. Ma kunagi mõtlesin ka tõenäoliselt nii. Vist. Ma ei mäleta enam.

Tegelikkus on aga selline, et ka mina panen vahel silmad kinni, hingan sügavalt sisse ja mõtlen, et küll neil töötajatel veab, kes ei pea juhtima ühtegi äri, vastutama otseselt ühegi eelarve eest… ja ka inimeste eest.

Mida siis valdkonnajuhid, äriüksuste juhid ja muud juhid üldse teevad? Tõenäoliselt vastutavad nad eelarve või mingi plaani täitmise eest, inimeste eest otseselt või kaudselt, töökohtade eest (sh enda töökoha eest), ettevõtte toimimise eest, kasumi eest jne.

Kui tavatöötaja teeb vea, siis ta teeb ise vea ja vastutab selle eest ning saab pärast ainult iseennast süüdistada. Juhtide puhul aga, kui ükskõik, kes meeskonnast teeb vea, siis vastutab juht. Hea juht ei hakka ka kedagi teist süüdistama, kui tal selleks alust ei ole. Juhid ju juhivadki meeskondade tööd ja on loogiline, et nad ka vastutatavad.

Esmatasandi juhtidel või/ja keskastme juhtidel on veel see keerukus, et nad tõenäoliselt on juhtkonna ja tavatöötaja vahel. Nad peavad hakkama saama kahe väga erineva grupiga ja lähenema mõlemale grupile erineva nurga alt. Need inimesed peavad olema väga kohanemisvõimelised. Nad peavad toetama oma meeskonda, samal ajal aga viima ellu juhtkonna soove. Seda nimetan ma ka kunstiks.

Üldiselt tavatöötaja jaoks on hea juht see, kes nende arvamust kuulda võtab ja ellu viib, kes on väga toetav ja igal hetkel võitleb oma meeskonna eest. Samas juhtkonna jaoks on see esmatasandi juht hea, kes suudab tavatöötajaid vahel ka n.ö maa peale tuua, ei lähe kõikide nende soovidega kaasa ning vajadusel suudab enda töötajatele ka „ei“ öelda. Tavatöötaja soovib alati suuremat palka, juhtkond soovib alati suuremat kasumit. Justkui vastandlikud soovid, aga tegelikult ju liigutakse ühe eesmärgi poole.

Seal vahel on siis võlurid ehk vahejuhid, kes mõlema soove proovivad täita. Fakt on see, et juhtkond ei saa ju ilma tavatöötajateta ja vastupidi ka. Tavatöötajal ei oleks tööd, kui juhtkond valesid otsuseid (äriliselt mitte kasulikke otsuseid) teeks või ettevõtte sulgeks.

Samas, ega ka juhtkonna töötajad rahulikult hingata saa. Nagu ma mainisin, siis nende vastutada on üldse see, et ettevõtte eksisteeriks ja eksisteeriks hästi. Igaüks võiks rajada enda ettevõtte, aga mitte iga üks ei suuda seda viia kasumlikkusele, olla järjepidev, teha ettevõttele kasulikke otsuseid. Selleks on vaja väga palju teadmisi, ärilist vaistu, majanduslikke teadmisi, juhtimise oskuseid. Juhtkonna töötajad vastutavad sadade või tuhandete inimeste tööde eest.

Tehes oma igapäeva tööd, ei mõtle me vahel, et kuidas ettevõtte toimib. Justkui ettevõtte toimiks iseenesest. Tegelikult toimib kõik läbi ühiste pingutuste. Absoluutselt iga lüli seal on oluline ettevõtte jaoks. Kindlasti lasub juhtkonna töötajatel äärmiselt suur vastutus ja tavatöötajatel oluline roll selles, et ettevõte üldse raha teeniks.

Airi
Saku Läte
Joogivesi, mis hoolib