Olete te märganud, et kollektiivides saab tihti inimesi jagada kaheks: superaktivistideks ja rahuarmastajateks? Kindlasti saab ka väga palju muid psühholoogilisi kategooriaid välja tuua, aga täna räägin neist kahest enda-välja-mõeldud kategooriast.

Superaktivistidel on alati midagi teoksil, nad ei suuda isegi rahulikult istuda. Nende sees põleb koguaeg tuli ja nad hea meelega näitavad seda ka välja. Tihti on superaktivistid ka väga avatud ja avameelsed suhtlejad. Nad jagavad oma kogemusi, mõtteid ja saavutusi kui ka põrumisi teistega. Neil pidevalt mõte lendab ja ideed ei saa otsa.

Kuidas aga suhtuvad sellesse rahuarmastajad? Rahuarmastajad on tavaliselt omas mõttemaailmas, soovivad vaikset keskkonda enda ümber. Superaktivistide energia on nende jaoks lihtsalt väsitav. Nad võivad lausa tunda, et sa võtad nende energiat ära. Tegelikult see vast nii ei ole, aga nad pigem eelistaks kui sa ei siiberdaks edasi-tagasi, ei räägiks nii põlevalt, energiliselt ja palju.

Samas, superaktivistide jaoks on rahuarmastajad liiga aeglased, liiga analüüsivad, ja nad kipuvad vahetama oma mõtteid rohkem teiste rahuarmastajatega.

Täna olen ma aru saanud, et mõlemad grupid vajavad üksteist tasakaalustamiseks. Ei ole nii, et üks grupp on halb ja teine hea. Superaktivistid ergutavad ka rahuarmastajaid rohkem tegudele ja nendele tegudele, mida nad võib-olla ise ei teeks. Rahuarmastajad õpetavad aga superaktivistidele kannatlikkust ja täpsust, kuna rahuarmastajad oma loomu poolest on pigem detailidele keskendunud.

Kolleegidena koos eksisteerida on tegelikult väga tore.

Millised võiksid aga superaktivistid ja rahuarmastajad olla teatud ametite või pigem rollide lõikes?

Kui müügiinimene, kes mulle teenust või toodet müüb, on superaktivist (jällegi, ma ei mõtle siin seda inimest, kes teeb palju ja aktiivselt tööd), vaid sellist tüüpi, kes su ees väsimatult, ülivõrdes oma kaupa esitleb ning ei lase sul sõnagi vahele öelda. See väsitab ka mind meeletult ja mul on eelarvamus, et sellised müügiinimesed ei ole ausad. See ei pruugi muidugi nii olla, aga kui keegi ühe hingetõmbega räägib super-ülivõrdes oma kaubast ja lisab veel: „Millal tellimuse teed siis?“ või „No, pane allkiri ka,“ siis mul isiklikult tekib kohe ei-reaktsioon. On ka palju inimesi, kes siin ei julge „ei“ öelda ja panevad juba hirmust allkirja.. Siinkohal võidab minu jaoks kindlasti inimene, kes on rahuarmastaja (tervitan kõiki müügiinimesi, kes nüüd mulle helistama hakkavad ja seda lugenud on :-) ).

Samas! Kui konverentsil esineks tõeline rahuarmastaja, siis ma iga kell kuulaks ennem superaktivisti. See on valdkond, kus tagasihoidlikkus ei ole voorus. Konverentsidel-ettekannetel peaks olema võlu (ja varsti lähen jälle ise konverentsile esinema, siis saate ise mind hinnata :-) ). Ma olen peaaegu alati olnud julge esineja, siiski… Ma mäletan väga hästi enda esimest esinemist. See oli vist 1. klassis, ettekanne rühmaga. Me lugesime monotoonsel häälel ENE ette, klassi ees. Ma ei saanud ise ka päris täpselt nendest sõnadest aru seal veel. See oli minu jaoks pöördepunkt, kus otsustasin, et ma ei tee enam ühtegi nii igavat ja emotsioonitut esinemist.

Valdkondi, kus mõlemat rühma esindajat võib leida on väga palju. Õnneks tegelikkuses tõenäoliselt ei eksisteeri nii must-valgeid inimesi ehk musternäidiseid. Inimesed on palju keerulisemad. Laias laastus on lihtsalt nii, et osad armastavad rohkem tegutsemist elades väljapoole ja teised sissepoole. Mõni päev võib juhtuda ka nii, et need rollid lähevad vahetusse!

Airi
Saku Läte
Joogivesi, mis hoolib