Ma arvan, et me kõik oleme mingil hetkel kellegi juttu kuuldes mõelnud oma peas salaja:“Appi, ta ei tea mitte midagi.“ .. ja siis läheb veidi aega mööda ja sa taipad, et see inimene ei ajanudki päris suvalist juttu. Jah, sa pole võib-olla 100% nõus, aga tema faktidel oli alus.

…või siis jäädki igavesti arvama, et ainult sul on õigus.

EHK kuidas teha juhina meeskonnatööd?

On juhte, kes soovivad kõike ise ära teha, sest.. nad näiteks ei usalda enda töötajaid. Kuid, nad ei küsi kordagi endalt sel juhul, et miks nad valed töötajad tööle võtsid? Kes selles süüdi on? Lihtsam on kurta, et palju tööd on ja alluvad pole pädevad.

Või siis kardetakse, et alluvad on targemad ehk ohustavad sinu töökohta või näitavad sind lollis valguses. Seega, parem on tekitada hirmuvalitsemine ja mitte kuulata enda töötajaid (loe: ülimalt vale valik!).

Juhid peavad tihti tegema koostööd ka teiste juhtidega. Ka seal on vaja positiivset ja toetavat õhkkonda. Kui juht on aga suhtumisega, et ainult tema versioon on õige ja ei ole valmis kompromissideks?

Kuidas siis pigem olla partner teistele juhtidele ja enda töötajatele?

• Kuula teisi. Sa ei pea olema 100% alati kõikidega nõus (see polekski õige), kuid kuula, mis ka teistel inimestel: su alluvatel või kaasjuhtidel öelda on. Sa võid leida sealt huvitavaid killukesi enda jaoks ja hakata hoopis teisest küljest asju nägema. See ei tähenda, et sa peaks enda visiooni kaotama. Kasuta seda infot enda jaoks positiivselt.
• Austa teisi. Kuigi sa oled enda arust parim (ja, peadki tegelikult endast hästi arvama), siis austa ka teiste positiivseid külgi. Igaüks, kes on oma tööle valitud on eeldatavasti pädevad selles valdkonnas (eriti kui nad on seal kaua töötanud). Jah, alati võib olla erandeid ja kõik arvamused on subjektiivsed, kuid siiski. Ka teised on pädevad ja targad. Nii ongi hea. Sa ei jõua olla ise tipptasemel füüsik, keemik ja siis turundaja ning laulja kõik ühes. Alati on hea kuulata teiste professionaalide nõu ja need professionaalid on sinu enda kolleegid või teised juhid.
• TÄNA ENDA MEESKONNALIIKMEID sh teisi juhte, kui mingi projekt saab läbi. Nt. kui ma kunagi korraldasin suvepäevasid, siis tihti oli elementaarne viisakus (minu jaoks vähemasti), et juhid (või ka tavatöötajad) saadavad kirja: tänan ürituse eest. Minu enda jaoks on see normaalsus. Isegi, kui mulle isiklikult ei meeldinud söök või üritus, siis ma alati tänan teisi korraldajaid, kes on mind üritusele kutsunud. See, et mulle ei meeldi, ei tähenda, et ei olnud hästi korraldatud/projekt hästi juhitud.
• Julge küsida tagasisidet. Jah, see on hirmuäratav. Eriti, kui sa lased seda teha anonüümselt. Ma olen täna jõudnud sinnamaani, kus olen julgenud seda teha. Muidugi avanevad inimesed rohkem siis, kui nad saavad nt. projektile või sündmusele anonüümselt tagasisidet anda. Võib-olla tõesti, mõni kasutab ära võimalust sihilikult halvustada, aga seda ei pea kartma. Kui sa ei küsi üldse tagasisidet, siis eladki rõõmsalt roosa mulli sees 😊 Taaskord toon suvepäevade näite: ma sain alati palju tänukirju peale üritust, aga mitte ühtegi kriitikanoolt. Seega tegin anonüümse tagaside ankeedi ja sain palju „ausama“ pildi ehk siis sain ka teada, mis inimesi häirib (ja toonitan, et siis tuleb hoida enda süda kõva ja mitte võtma hinge nende arvamust, kes sihilikult tahavad halvasti öelda). Ma tean seda (olles korraldanud palju üritusi), et kõigile ei saa ja ei peagi meeldima ja lihtsalt nii ongi… samas teatud negatiivne tagasiside on siiski hea, sest paneb ka ennast mõtlema ja annab ideid, mida teistmoodi teha. Mitte alati, aga vahel siiski.

Airi
Saku Läte
Joogivesi, mis hoolib