Kui paljud teevad kampaaniate eeluuringuid? Päris eeluuringuid. Reaalselt testid sihtgrupi peal ja/või uuringutega, kuidas üks või teine kampaania paremini töötaks ja alles siis lähed kampaaniaga live’i (ja ma ei mõtle siin sihtgrupi alla teisi kolleege või enda abikaasat)? Mõned ettevõtted seda kindlasti teevad. Üldiselt nõuab see ettevõttele lisa raha ja kindlasti aega.

Teadusmaailmas tundub, et B2B turundust on vähem uuritud. Jah, kõik on inimesed, aga B2B maailmas on teatud erinevused siiski nippides ja võtetes, aga see on juba teine teema.

Kõik räägivad digiturundusest, mida on lihtne mõõta, aga mina.. mina mõtlen „klassikalisest“ reklaamist ja just B2B valdkonnast, kust lisaks turundusele on ka MÜÜGIOSAKOND. Olen aasta aega uurinud, kuidas ideaalselt B2B kampaaniate analüüse teha, arutanud ülikooli õppejõududega, teinud ise uurimustöid.

Mul on teile hea uudis! Ei olegi ideaalset kampaaniaanalüüsi! Kõlab hästi eks? Võib juba end paremini tunda ja mõelda, et teed siiski asju õigesti tõenäoliselt. Tõenäoliselt teedki!

Nüüd räägin natukene teadusest.. kui sa ei viitsi lugeda, siis lõpeta siin, kui tahad teada teaduslikku alust, siis loe edasi 😉

On olemas kahte tüüpi kampaaniate järelanalüüse ja täna (palun saatke mulle, kui keegi leiab) ei ole keegi leidnud viisi, kuidas väga efektiivselt ühendada neid kahte analüüsi omavahel ehk siduda neid (loe: tõestada ära, et nt. tänavareklaam toob otseselt uusi lepinguid-müüki).

JÄRELUURINGUD ehk kui kampaania lõppes

Mida saab mõõta (peamiselt, teaduslikult)?

• Käitumuslik mõju: PÄRINGUD ja MÜÜGID
• Kommunikatsiooni mõju: HOIAKUD, ÄRATUNDMINE, MEELDEJÄÄVUS

(Allikas: Parente, D.;Strausbaugh-Hutchinson, K., Advertising Campaign Strategy: A Guide to Marketing Communication Plans, Boston: Cengage Learning, 2014, lk. 305).

Kuidas omakorda mõõta hoiakuid jne, nendeks on juba omaette teaduslikud mudelid. Kui keegi soovib teada, võib mulle kirjutada või siis googeldada 😊

Müüke ja päringuid on lihtne (või lihtsam) mõõta. AGA neid kahte omavahel ühendada? Pole 100% reaalne (teaduslikus mõistes). „Kuidas sa tõestad ära, et su autojuht ei hakanud rohkem naeratama?“ oli minu õppejõu küsimus mulle. Kuidas sa tõestad ära, et konkurendid ei tõstnud hindasid samal ajal, kui oli kampaania? Jah, oma ülemusele või kaaskolleegidele tegelikult saabki ära tõestada. Täpselt nii nagu sa oskad. Teaduslikus mõistes kahjuks… see ei pruugi piisav olla. Aga mis siis?!

Seega kampaaniaanalüüsid ongi tegelikult justkui ratsionaalselt koostatud (ja mõnes mõttes ongi), aga teaduslikus mõistes…

Tulen tagasi ka eelanalüüside juurde, kui keegi peaks soovima neid teha professionaalselt. Ka varasemad kampaaniatulemused võivad olla allikas uueks kampaaniaks (jah, oleneb ajast, majandusseisust jne). Muidugi õppejõud kõik nii ei arva.. minu kogemus aga ütleb, et jah, saab kasutada ka vahel mõnda edukat kampaaniat uuesti.

EELUURINGUD ehk kui kampaaniaga pole veel alustatud

Neid viise on väga palju. Panen mõned kirja:

Tarbijažürii – grupp inimesi, kes hindavad plaanitavat kampaaniat (konkreetset elementi seal). See grupp peab esindama ka sihtrühma.

Portfoolio test – põnev test, kus on nt. ühes kaustas mitu reklaami, sihtgrupi esindaja vaatab selle läbi ja räägib, mis talle meelde jäi või mis elemendid meelde jäid.

Süvaintervjuu

Tootetestimised

Neuroturundus nt. pilgujälgimise vahend (tõenäoliselt veidi kallis lahendus kui seda teenusena tellida).

(Allikas: Mohan, A., Advertising Management: Concepts and Cases, New Delhi: Tata McGraw-Hill Education, 1989, lk. 234).

Airi
Saku Läte
Joogivesi, mis hoolib