• Ma olen selle kohta palju teadusartikleid lugenud“ ehk siis veel teadusmaailmast

    02. november 2020

    Mul on au olla juba 2 kuud nooremteadlane. Sisuliselt võib öelda, et tegu on n.ö katseaja perioodiga, kuigi seda ei eksisteeri. Katseaeg eksisteeris kõik need 8 aastat mu eelnevates bakalaureuse ning magistriõpetes.

    Mulle on jäänud silma „skandaalid“ (eriti see viimane, mis oli seotud paari tuntud suunamudijaga, mis jõudis telesse), kus rõhutakse „selle kohta on palju teadustöid,“ „teadlased kinnitavad seda“ jne. Ma olen alati mõelnud, ja nüüd veel rohkem, kust nad neid uuringuid loevad? Kas delfi.ee või bbc.com uudistest, kus ajakirjanik on refereerinud väga üldiselt ja enda tõlgendatud versioonis uuringutulemusi või nad päriselt maksavad raha, et pääseda ligi täistekstidele teadusuuringutest? Lisaks on veel pädevad neid tõlgendama?

    Vau, mul oleks teid vaja blogijad, suunamudijad! 😊 Päriselt ka. Mul oleks vaja oma esimene artikkel valmis saada, aga olen seal, kus teie igapäevaselt olete- ehk kammite läbi süsteemselt teadusuuringuid, DM me 😊.

    Okei, see oli nali. Ma päriselt austan seda, et inimesed loevad päris teadusartikleid ja saavad sealt enda ja teiste jaoks vajalikku infot, aga räägin lähemalt, mis teadlaste jaoks lause „ma olen lugenud“ taga peitub 😊.

    Teadusartiklite lugemine/pidev kursis hoidmine pole nii lihtne- ka teadlastele mitte. Tavainimestele tunduvad need millegipärast väga lihtsad 😊, loobitakse kergesti sõnu „on palju uuringuid“ või „ma olen lugenud palju“. No enamus inimeste kohta võin öelda, et nad tõenäoliselt pole lugenud palju neid, juba sellel põhjusel, et paljud täistekstid on ikkagi tasulised ja teiseks, uuringute tõlgendamiseks ei piisa tihti pealiskaudselt teemaga kursis olemisest ja oleks vaja lugeda ka muid uuringuid (loe sadu) juurde.

    Teate, kui kaua ühe teadusartikli läbitöötamine-tegelemine aega võtab? Tund või kaks umbes😊, kui sa soovid seda süsteemselt teha ja kasutada ka enda tulevases teadustööd refereeringuna/viitena (mis on ülitähtis teadusmaailmas).  Võib-olla vilunult juba tunnike või vähem, oleneb ka töö mahukusest. Võõra valdkonnaga tutvumine võtab siiski aega mitte paar tundi vaid lausa terve päev, et sa saaks teatud uuringut tõlgendada. Jah, olen ka terve päev ainult ÜHE põhiartikliga tegelenud, et uurida tausta sh praktilist kasutust. Mis on võõras valdkond? Iga valdkond, mille teadlane sa ei ole 😊 ehk „tavainimese“ jaoks iga valdkond. Mis siis, et sa praktikuna selles valdkonnas tegeled- usu mind, see ei loe. Teadusvaldkonna puhul pead sa ikkagi enam-vähem nullist alustama. See on ka loogiline, sest sa praktikuna üldjuhul ei tea peast kõiki vanu-uusi teadustöid.

    Teaduskirjanduse läbitöötamine on teadlaste üks suurimaid ja igapäevaseid töid. Jah, see on töö! Seega, kui mitte-teadlane ütleb „ma olen lugenud palju teadustöid *selles valdkonnas*,“ siis päris teadlase jaoks on see

    Ehk siis sa võid saada tööpakkumise 😊 (kui sul on eelnevalt ka magistrikraad olemas, mis on eelduseks).

    Airi
    Saku Läte
    Joogivesi, mis hoolib.