„Te ei osutunud valituks. Soovime teile edu…jne!“ Olete sellist kirja näinud? Ma loodan, et saate vastata „ei,“ kuid väga paljud on paraku selliste kirjadega kokku puutunud. Olen neid ka ise pidanud mingil perioodil saatma.

Kes siis mida valesti tegi ja miks ei sobi? Üldjuhul ei anta tagasisidet, mis see reaalne põhjus on, siis jäädki mõtlema MIKS!

Oletame, et sa enda arvates oled väga kvalifitseeritud kohale, aga sind ei kutsuta intervjuulegi. Miks? Lihtne vastus on see, et tööandja jaoks, kes teab seda töö sisu väga hästi, sa lihtsalt ei sobigi. Toonitan siin, et tööandja arvates! Siit tulebki mängu see, et kas töökuulutustes on ikka alati väljendatud, millist töötajat otsitakse?

Müügitöötajate (ma siinkohal ei mõtle siis juhte) kuulutused on alati nii kutsuvad, et töömaailma alles astunud inimene võiks arvata, et tegu on supermani või superwomani töökohaga, kus kõik on väga lilleline ja ideaalne. No, tegelikult ongi müügiinimesed supermanid ja womanid, mis seal salata, ka väga hea palgaga, aga see töö on väga raske. Võiks öelda, et tegelikult veidi kaugel lilleaasadest…

Sellised kuulutused võivadki olla petlikud tööotsija jaoks. Oled ambitsioonikas? Jah, olen. Suudad mitut asja korraga teha? JAP! Meeldivad väljakutsed? Ojaa. Ja siis saad teada, et tegelikult otsitakse nt. assistenti, kuid sa olid lootnud kandideerida juhi kohale. Mitte, et assistendi töö halb oleks. Ei. Lihtsalt töö sisu kõlab sellisena nagu tegu võiks olla juhi ametikohaga, arvestades, et ametinimi tänapäeval väga midagi ei ütle.

Kui sa pääsed intervjuule, siis võib juhtuda, et sa läbid reaalselt 7 vooru, teed erinevaid teste. Mulle meeldib öelda: pead pea peal seisma, samal ajal hiina keeles rääkima ja samal ajal hüppenööriga hüppama. Ja siis jõuab jutt palgani. Olles teinud läbi sõjaväge meenutavad katsed ning osates kõike ja rohkemgi veel, siis ootad, et töötasu oleks selle vääriline. Kuid kas on?

Väike nipp neile, kes veel ei tea: ära küsi töötasu kohe, kui uksest sisse tuled ja esimese küsimusena. Tööandjale see ei meeldi. Sa justkui töötaks ainult raha pärast (mis on ju ka tegelikult loogiline), aga tööandja ootab, et sulle ka enda töö sisu meeldiks ja sa naudiks seda.

Ka tööandjad teevad vigu töötajate otsimisel luues veidi vale pildi töö sisust ja andes tihti ka mitmeti mõistetava ametinime. Projektijuht? Ehk see võib olla müügiinimene või siis päriselt inimene, kes juhib mingit projekti. Igal projektil on kindel algus ja lõpp. Töö sisu on taas: oled ambitsioonikas? JAP. Meeldivad väljakutsed? Mhm! Jne. Siin väike nipp tööandjatele: ärge jätke valet muljet tööotsijale, siis säästate ise raha ja ka aega. Tööandjale on töötaja otsimine üldjuhul väga suur kulu ja väga aeganõudev tegevus.

Üks väga oluline põhjus, miks ei kutsuta sind tööintervjuule on see, et sa oled lihtsalt ÜLEkvalifitseeritud. Muide, ma olen sellega väga palju kokku puutunud, et inimesed on lihtsalt tõenäoliselt liiga kogenud, liiga head, liiga targad ametikohale, kuhu nad kandideerisid. Isegi, kui need inimesed tuleksid tööle, võib neil kohe igav hakata ja nad lahkuvad ning tööandja peab jälle uut töötajat hakkama otsima. See on põhjus, miks ülekvalifitseerituid inimesi isegi ei kutsuta intervjuule. Seda tihti ei mainita, kuigi minu meelest võiks.

Nipp tööotsijale: kui sa päriselt tahad ka kandideerida n.ö veidi madalamale ametipositsioonile, kui sa seni oled olnud, siis muuda oma CV-d vastavalt. Nt. oletame, et sa soovid saada sekretäriks, aga oled ennem olnud supervisor või väikese meeskonna juht, siis toonita neid tegevusi, mis lähevad kokku su sekretäritööga mitte juhtimistööga.

Ma tahtsingi jõuda tegelikult sinnani, et kui sa enda arvates olid mingile ametikohale sobiv, liiga sobiv ja sind ei kutsuta intervjuule, siis suure tõenäosusega võib olla nii, et tööandja jaoks oled sa ülekvalifitseeritud. Seega mitte sobimine ei pruugi tähendada seda, et sa ei olnud piisavalt hea antud ametikohale, vaid sa olid liiga hea.

Teisalt, oletame, et sa pääsesid intervjuule, läbisid ühe või mitu vooru ja ei osutunud valituks. Sel juhul (eriti läbides mitu vooru) oled sa siiski tööandja arvates väga tugev kandidaat ja nad päriselt kaaluvad sinu palkamist. Vahel saad nii sina kui ka tööandja aru, et teie ootused on väga erinevad nt. palgasoovid, töö sisu ei sobi, lihtsalt õhkkond ei meeldi jne.

Tegelikult oleks väga tore, kui kõik see info, mida tööandja sai sinu kohta nt. testitulemused, isiksusetestid vms info oleks ka tööotsijale jagatud pärast. Otsisime nt. isikutüüpi A-d, sa olid B. Ma ei tea mitte midagi personalitööst, seega vaatan seda tavainimese pilgu läbi, kuid minu meelest oleks see hoopis teine tase tööotsimisel ja töötaja leidmisel, kus ka tööotsija saaks kasu kulutatud aja, kõikide ideede-mõtete eest, mida ta katsetel pidi jagama. Muidugi tagasiside all mõtlen ka seda, et töötaja saaks teada, miks teda siis päriselt ei valitud.

Samas, kellelgi pole aega seda põhjalikku tagasisidet anda, samas võiks ju, kui juba on loodud ettevõtetesse personaliosakonnad!  :-)

Airi
Saku Läte
Joogivesi, mis hoolib