Kõik inimesed on erinevad. Mõned on avatud, mõned mitte. Mõned räägivad enda pereelust töö juures, mõned mitte. See on normaalne. Need on inimeste isiklikud valikud.

Mis aga saab siis, kui töötajatele ei anta vajalikku informatsiooni või proovitakse kõike võimalikult saladuses hoida tööandja (juhtide) poolt?

Vahel töötajad ütlevad:“Vau, selline muudatus, miks keegi meile varem ei rääkinud?“ ja ma olen nõus nendega. Olles õppinud aastaid kommunikatsiooni, pean tähtsaks, et juhid jagaksid infot õigel ajal.

Millal on õige aeg? Üldjuhul mitte siis, kui kõik juba tehtud on.

Miks mitte? Sest see tekitab töötajates hirmu v.a juhul kui juht seda taotlebki.

Muidugi on vältimatud asju ja asju, mida päriselt ka ei saa alati rääkida: pole vaja tekitada ka üleliigseid jutte ja asjatut stressi töötajates. Lisaks, on asju, mida ei saagi ette ennustada või teada.

Kuidas siis tegelikult kasutada „saladusi“ ära õiges kontseptsioonis, nii et muuta hirm põnevuseks või positiivseks ootuseks?

• Valmista töötajad muudatustega aegsasti ette, nt. luuakse uus ametikoht, mis puudutab just sinu osakonda või meeskonda, siis on parem teavitada inimesi ennem kui töökuulutus aktiivseks läheb. Sellisel juhul töötajad tunnevad, et nendega arvestatakse ka ja kes teab võib-olla soovib ka keegi maja seest sinna kandideerida.
• Räägi üldiselt. Kui ei taha avalikustada liiga palju detaile, siis piisab ka sellest kui ütled nt. meil muutuvad järgmisest kuust need või need suunad. Kardad, et tekib liigseid küsimusi? Usu mind, neid tekib veel rohkem, kui sa samal päeval teavitad või hiljem.. Pealegi oled inimeste juht, seega ära karda oma inimestega rääkida.
• Mõtle läbi, mida ja kuidas sa räägid asju. Kõike nüansse ei saagi ette ennustada, aga läbimõeldud teavitused ja uudised on pigem paremad kui minna töötajate ette 0-ettevalmistusega.
• Kui uut süsteemi/muudatust tuleb juurutada, siis tee ennem koosolek või küsi (kasvõi n.ö ebaolulist) nõu enda töötajatelt ja alles siis korralda üritus või workshop juurde. Kui alustad kohe üritusega, siis võib juhtuda, et kõik tunnevad ikka, et nad ei ole kaasatud ja justkui peavadki kohe selles asjas sees olema. Inimestele meeldib olla kaasatud.

„Alates tänasest teeme nii“ ei pruugi kõikidele meeldida ja seega on parm, kui n.ö negatiivsed üllatused oleks pööratud positiivseks ja töötajad teaksid teatud varuga asju ette.

Kuigi alati on inimesi, ükskõik, kuidas sa ka ei prooviks, kes on iga muudatuse vastu või tunnevad, et neid ei ole piisavalt kaasatud. Kui sa ise teed aga kõik selleks, et tunned, et sa oled kaasanud inimesi just sellisel tasemel nagu sa soovisid, siis tegelikult võib olla ongi kõik hästi…

Airi
Saku Läte
Joogivesi, mis hoolib