Minu doktorantuuripäevikud vol. 3?

Ma kunagi ülikooli 1. aastal mõtlesin, et mitte keegi vist ei viitsi lugeda n.ö kasutatud kirjandust (jah, tean, et nii ei tohiks öelda- parem on öelda „allikad“). See tundus pigem selline formaalne nimekiri sinu töö lõpus, mille ainsateks eesmärkideks oli see, et sa justkui tõestad ära, et sa uurisid kirjandust ja teadustöid (või vähemasti ma arvasin, et ma uurisin teadustöid), ja et sa ei ole teinud plagiaati. Ma olin siis veendunud, et enamus õppejõud seda iial ei loe.

Nüüd ma olen doktorantuuris, kus pean olema ka lõputööde kaitsmiskomisjonis. Tundub, et ka tänapäeva tudengid arvavad sama, mida mina kunagi. Olgu, ma võin enda kaitseks öelda, et Kroonikat ja Õhtulehte ei pidanud ma ka keskkoolis kvaliteetseks teadusallikaks.

AGA nüüd, kuidas teada, kas töö võib olla potentsiaalselt hea töö? Mhm, arvasite õigesti. Ma alustan allikatest! Kui ma näen, et see nimekiri sisaldab ühte Kroonika viidet, tsitaate oma sõbralt ja 29 suvalist Internetilinki (ma ei liialda siinkohal, elust enesest), siis ilmselgelt see töö juba eos ei saa maksimumtulemust. No ja tegelikult kui aus olla, siis see töö ei läbi üldse seda läve, et saada endale kraad. Miks? Lõputööd (bakalaureus ja magister) eeldab alusena teadusallikaid. Päris teadusallikaid. Ja kas te teadiste, et teadlased/doktorandid, kes on kaitsmiskomisjonides teavad lausa peast paljusid autoreid ja teadusartikleid enda valdkonnast sh alati ka kõige uuemaid artikleid? Ehk meie jaoks need ei ole suvalised lingid ja viited töö lõpus.

Toonitan siinkohal jällegi, et teadusartikkel pole ala „Postimehe“ artikli stiilis, vaid teadusartikkel = teadustöö. Teadustöö saab „tunnustatud“ siis, kui see saab avaldatud teadusajakirjas ja mida rohkem sellele tööle viidatakse, seda populaarsem ja tõenäoliselt kvaliteetsem see on teiste teadlaste arvates.

Paljud tudengid arvavad ka, et Internetilehed sisaldavad sõnad „science“ ehk teadus, siis see on automaatselt kvaliteetne allikas. Ei. Teadusartiklitel on omad nõudmised, piirangud ja tunnusmärgid.

Nt teadusartiklid on avalikustatud teadusajakirjade poolt või ülikoolide poolt või teaduskonverentside poolt. Need on läbi vaadatud teiste teadlaste poolt. Neil on tavaliselt DOI või mõni muu identifitseerimise tunnus. Teadusartiklil on ka alati olemas autor või autorid, avaldamise kuupäev, viited teistele teadustöödele ja palju muud.

Kui sa soovid, et su lõputöö oleks juba eos silmapaistev, siis kasuta päriselt kvaliteetseid allikaid. Jah, me jälgime neid ja isegi loeme neid artikleid. =)

Airi

Saku Läte

Joogivesi, mis hoolib