16. märts 2020
Paljud, kes töötavad füüsilise töö peal või kontorist väljas arvavad, et kontoriinimesed on klass omaette inimesi, kes on juhtkonna poolt poputatud, saavad lisahüvesid ja kosmilist palka ning on kõikide juhtkonna otsustega kursis. „Päris tööd teevad need, kes on „põllu peal“ ja kohvi joovad need, kes istuvad kontoris.“
Tegelikult on kontoriinimese elu hoopis kirjum kui sa arvata võiks- täpselt sama kirju kui füüsilise töö tegijal.
Kindlasti mitte. Juhtkond pole võtnud eesmärgiks varjata infot, mis puudutab kõiki ja jagada seda ainult teiste kontoris istuvate töötajatega.
Igal kontoritöötajal on enda vastutusala nt. sa võid olla sekretär, kes haldab kõnesid. Sa võid olla müügiinimene, kes vastutab enda müügitulemuste eest. Sa võid olla juhatuse liige, kes vastutab terve ettevõtte eest. Sa võid olla administraator. Sa võid olla keskastme juht. Igaüks neist valdab infot, mis on talle vajalik. Juhtkonna plaanid, muudatused ilmuvad kõikideni üldjuhul samal ajal või veidi varem neile, keda see otseselt puudutab. Kindlasti ei aruta juhtkonnaliikmed kuskil kohvinurgas kõikide kontoritöötajatega eelinfot.
Avaldan ühe suure saladuse. Füüsilise töö tegijatel (keda ma nimetan ka spetsialistideks) palk võib olla oluliselt suurem kui mõne kontoritöötaja oma. Päris ausalt. Kontoritöötajate palk erineb seinast seina vastavalt positsioonile, töötulemustele, vastutusalale, Eesti keskmisele palgale antud valdkonnas, staažile jpm.
Võin öelda ja kinnitada, et ma pole ise kunagi nii tundnud, küll aga olen palju neid kommentaare saanud. Ausalt öeldes ajab see isegi veidi naerma. Loomulikult pole kontoritöö parem või halvem kui füüsiline töö. Ausalt öeldes kontoritöötajad on isegi vahel kadedad, kuna nad ainult istuvad, aga füüsilise töö tegijad saavad ringi käia ja midagi aktiivset teha. Pealgi, nagu ennem öeldud, siis iga kontoritöötaja teeb erinevat tööd ja omab erinevat vastutusala.
See vastab teatud tasemel isegi tõele. Kindlasti juuakse kontoris kohvi, kindlasti suheldakse omavahel. Paraku, paljudel töötajatel on teatud eesmärgid, mida tuleb täita nt. müügieesmärgid, aruanded, tähtajad jne. Uskuge mind, need tekitavad stressi teatud määral. Kui füüsilise töö tegija saab teha tööd nt kella 8st-17ni ja koju minna rahuliku südamega, siis kontoriinimesed, kellel on eesmärgid, aruanded, tähtajad ei pruugi nii rahulikult koju minna. Ikka mõtled, et mis sind järgmine päev ees ootab. Vahel (või päris tihti) teed kauem tööd (vabatahtlikult). Seega selle „melu“ taga võib peituda ületöötamine.
… ja alati võib ju seda ise järgi proovida ja hakata kontoritöötajaks 😊
Airi
Saku Läte
Joogivesi, mis hoolib